Posted on

Vaata skeeme: ratas vali õige suurusega ja lähtudes oma peamisest sõidueesmärgiks

Ratas viib ja toob sind täpselt nii, nagu on sulle vaja!

Sobiva suurusega ratast on lihtne valida – kontaktivabalt ja seitse päeva nädalas Velomarketist

Millest saab alguse endale uue ratta valimine? Alustuseks mõtle oma järgmistele tulevastele olulistele sõitudele ja langeta otsus nende põhjal – kas vajad klassikalist linnaratast, maanteeratast või pigem ratast spordi tegemiseks ja maastikel sõitmiseks? Sotsiaalse distantsi ja liikumispiirangute perioodil on oluline viibida jätkuvalt värskes õhus ja seda turvaliselt, samas unustamata keha loomulikku vajadust ehk liikumist.

Linnaratas aitab sul säästa aega, päästab autosõidust ja ühistranspordist ning lisab vabadust, liikudes ühest kohast teise ja viies sind vabal ajal samas ka toredatele avastusretkedele loodusesse. Sportratta omanikuna on sinu elustiiliks ratta seltsis pigem sportlikke väljakutseid püüda. Esimesel puhul on oluline jõuda sihtpunkti kiiresti, turvaliselt ja endale sobivat teed valides. Teisel puhul saab määravamaks pigem ettevõetud distants ja sõidukeskkond ning pingutus. Igal juhul on olemas just Sulle sobiv ja Sinu vajadustega arvestav rattamudel. Aitame selle sul üles leida.

Küsi julgelt nõu!

Kui oled valikut langetamas, oleme sulle pakutavaga tutvumiseks loonud mitmeid turvalisi, kontaktivabu võimalusi. Tutvu kõigi saada olevate rattamudelite ja funktsionaalsustega ning küsi asjatundjalt nõu virtuaalselt kas video vahendusel, e-poes või kahte ostuviisi omavahel kombineerides.

Kui soovid müügis olevad rattad ikkagi ise poes üle vaadata, broneeri endale Velomarketi individuaalne poekülastus sulle sobivaks ajaks iga päev kuni kella 21ni ja nii, et poes ei viibi samal ajal teisi kliente. Kõik need lahendused annavad sulle võimaluse leida endale sobivaim kaherattaline kaaslane kontaktivabalt ja sotsiaalse distantsi nõudeid järgides.

Sinu uus ratas peab sinuga klappima nii suuruselt, funktsionaalsuselt kui ka stiililt. Tallinnas võid tellida eelvaliku tulemusena silma jäänud rattad proovisõiduks ka koduhoovi või -tänavale. Nii saad ise järele proovida, et valida seejärel tähelepanu köitnud mudelitest sulle sobivaima.

Soovitame kasutada pakutud võimalusi ratastega tutvumiseks ja oma ala asjatundjatelt nõu küsimiseks enne ratta soetamist. Kui aga teed ostu e-poest ja selle kohale saabudes selgub, et ratta suurus ikkagi ei sobi, vahetame kriisi ajal ratta sobiva vastu välja tasuta.

Enne ratta soetamist veendu, et oled arvestanud kõikide sinu rattasõitudeks vajalike tingimustega ja leidnud just sobiva suuruse ja funktsionaalsusega stiilse mudeli.

Õige suurusega ratas

Klassikalise linnaratta puhul pole mõõdustik nii kriitiline kui sportlikemate mudelite puhul, sest lenksu kõrgust ja asendit saab laias ulatuses mugavalt ning kiirelt reguleerida. Linnarataste raami suuruse tabeleid tootjad enamasti ei väljasta aga need sarnanevad pigem maastikuratta raamisuurusele. Maanteerataste ja hübriidide mõõdud on veidi suuremad.

Klassikalise linnaratta puhul pole mõõdustik nii kriitiline kui sportlikemate mudelite puhul.

Samas kui Sinu eesmärgiks on hoopis füüsiline koormus ja sportlikud eesmärgid siis on soovitatav õiges mõõdus jalgratta leidmise nimel rohkem vaeva näha! Milline ratas sobib mulle spordi tegemiseks? Et sul oleks alati mugav ratta selga hüpata ja turvaliselt sõita nii, et ratas on hästi juhitav ja toetaks sinu loomulikku kehahoiakut ega tekitaks lihaspingeid või liigset füüsilist koormust näiteks luudele, tuleb arvestada selliste näitajatega nagu rattaraami ja sadulatoru kõrgus, lenksu kaugus, rataste vahekaugus jpm.

Kõige olulisemad jalgratta raami mõõdud on toodud allpool toodud joonisel.

Mis on mis rattal?
Mis on mis rattal?

 

Meie toodud tabelite põhjal leiad endale sobivaima rattasuuruse teades vaid paari olulist enda keha mõõtu. Kui tabeli järgi arvutades satud n-ö piiripeale, võta pigem väiksem ratas, sest siis on sõit mugavam. Lapsele ratta valimiseks vaata ratta suuruste infot allpool.

Maastikuratta õige suurus

Maastikurataste valimisest ja endale õige suurusega ratta leidmisest saad pikemalt lugeda siit. Õige suurusega maastikuratas (ehk õige suurusega valitud rattaraam) on hästi juhitav ja viib sind avastusretkedele sõltumata pinnasest, tõusudest ja langustest rajal. Ratas peab igal juhul sobituma Sinu keha ja sõidustiiliga, ükskõik millise nimega ratta sa otsustad lõpuks valida. Enne ostu tee proovisõitu ja küsi nõu!

Maastikuratta mõõtude tabel.
Maastikuratta mõõtude tabel.

 

Maanteeratta õige suurus

NB! Maanteerattaga sarnases mõõdustikus on ka fixied, gravel-tüüpi jalgrattad ning hübriidrattad.

Linnaratastel on üldjuhul võimalik lenksu ja istme kõrgust ning asendit võimalik enda haarde ja mugava kehahoiaku järgi muuta.
Linnaratastel on üldjuhul võimalik lenksu ja istme kõrgust ning asendit võimalik enda haarde ja mugava kehahoiaku järgi muuta.

 

Kui soovid oma huvidest ja vajadustest ning sõidustiilist lähtudes teha põhjalikumat eeltööd maanteeratta valikul, soovitame lugeda näiteks seda blogipostitust. Mõistes põhjalikumalt ratta geomeetriat, annab see Sulle aimu, milline ratas pakub parimat sõidumugavust ja ergonoomsust, lähtudes sinu kehast ja sõitude stiilist. Alati võid sel teemal nõu saamiseks pöörduda ka meie meeskonna poole, näiteks võid broneerida endale poe videokülastuse. Nii saab meie spetsialist näidata sulle eri mudeleid ja vastata kohe ka Sinu küsimustele.

Maanterattad ja gravel-tüüpi rataste mõõtudest saad juurde lugeda pikemalt ka sellest ingliskeelsest artilist. Mida sõidurohkem on Sinu igapäevane elustiil, seda olulisem on leida endale just Sinu kehale sobiv ideaalsete mõõtudega ja funktsionaalsustega ratas.

Ratta õige suurus tagab efektiivse sõidustiili, aitab vältida sinu füüsilise keha ebaproportsionaalset koormamist ja kõrgendab sõidunaudingut tervikuna.

Kui oled valinud enda kehale vastava õige suurusega rattaraami, saad vajadusel ja sõidustiili lihvides teha juba ka vajalikku tuunimist rattaosadele. Muuta saad näiteks istme kõrgust ja nurka või lenksu kõrgust parema juhitavuse tagamiseks ka keeruliste radade sportlikuks läbimiseks. Kui sul on õigetes mõõtmetes rattaraam, saad oma sõiduharjumuste muutudes vahetada välja ka eri komponente nii nagu vaja.

Ratast ostes küsi julgesti nõu, räägi oma sõidu eesmärkidest ja väljakutsetest ning kasuta proovisõidu võimalust kas rattapoe lähedal pargis või oma kodutänaval – vaid 15 eurose teenustasu eest toome sulle huvipakkuvad rattad Tallinna piires koju proovida.

Kui sinu huviks on parandada sportlikke võimeid ja otsid sportratast, siis on õiges mõõdus ratta valimine juba kraadi võrra keerulisem, sest lähtub sinu spetsiifilistest väljakutsetest, maastikest, kiirustest ja distantsidest. Nii saad olla spordis efektiivse ja tulemuslikum, vältides samas vigastusi.

Ratas lapsele

Lasteratta suurused.
Lasteratta suurused.

Kuidas valida lapsele jalgratast?

Posted on

Jalgratas, kalorikulu ja kaalukaotus

Kuna rannahooaeg tiksub meile iga päevaga (õnneks!) üha ähvardavamalt lähemale, räägime täna veidi rattasõidust kaalukaotuse eesmärgil.

Rattasõit on tervisesportlaste seas üks eelistatumaid harrastusi ja põhjust sellele pole raske leida. Rattaga on võimalik sama aja kuid oluliselt väiksema energiakuluga läbida märksa pikemaid vahemaid kui teiste liikumisviiside puhul. Rattasõit sobib ka neile, kel on ülekaalu või probleeme liigestega ja kes pikka maad kõndida või joosta ei jaksaks. Istuv asend võimaldab alakehaliigeseid vähem koormata, kuid pakub sellest hoolimata piisavalt aeroobset treeningut. Kuigi rahulikumas tempos sõitev harrastussportlane jalgrattasõiduga eriti palju kaloreid ei kuluta, annab see organismile siiski paraja koormuse, kuna rattasõidu puhul kasutatakse alakeha suuri lihasgruppe.

Jalgrattatreening peaks treenima eelisjärjekorras jalgu ja tuharaid, kuid mingil määral saavad koormuse ka alaselg ja kõht.

Kui palju rattasõit kaloreid kulutab? Eks see sõltub nagu ikka treeningu intensiivsusest, pikkusest ja inimese enda kehakaalust, aga üks ülevaatlik tabel on näiteks siin.

Nüüd aga mõned nõuanded, mida jälgida, et rattasõiduga rohkem kaloreid kulutada ja paremasse vormi saada:

Selge see, et madala intensiivsusega rasvapõletuses midagi eriti ei saavuta ja kord päevas jalgrattaga lähimas poes käimine kaalu ei mõjuta. Sõita tuleks vähemalt 20 kilomeetrine tiir ja seda vahelduva tempoga. Kui tahta rattaga trenni teha, tuleks alustada tunnist ajast, soovitavalt alates 20-kilomeetrisest tunnikiirusest. Naha peab soojaks saama ja natukenegi võhmale ka!

Pulsikell ja isiklik treeningplaan on muidugi ka rattasõiduga trenni tehes kõige suuremad abimehed. Kiirus tuleks valida vastavalt pulsisagedusele. Algul ei maksa pulssi väga kiireks ajada – 130-140 oleks hea. Pikka trenni kõrge pulsisagedusega ei soovitatata – eriti algajatele. Kui pulsikella pole, tuleks meeles pidada, et näiteks vastutuult või ülesmäge sõites läheb pulss ruttu kõrgeks.

Seega :alustuseks oleks paar-kolm korda nädalas kuskil 20 km tiir korraliku tempoga juba päris hea trenn. Hiljem, kui keha on harjunud, võib koormust suurendada ja vahetada ka sõidetavat maastikku. Kas sõita 20 km maanteel või läbida sama vahemik mägisel metsateel – need on juba kaks erinevat asja.

Kuid kordaks veel kord, et kui tegu on algaja sportija ja jalgratturiga, soovitatakse alustada paari-kolme sõidukorraga nädalas ja alles mõne kuu möödudes koormusi kasvatada. Vastasel juhul võib spordist tulla hoopis rohkem kahju, sest see oleks kehale liiga suur koormus korraga harjumiseks ning kohanemiseks ja võibolla tüütab rattasõit nii hoopis kohe ära. Nagu kõikidel kestvusaladel on ka rattasõidul oluline see, et alguses ennast n-ö kinni ei sõidetaks. Alustada tuleks rahulikult ja kiirendada lõpus.

Kui aga rattasõiduga varem üldse tegeletud pole, on algul abiks siseruumides harjutamine.

Spordiklubides on spinningu trennid, mida võiks mõned korrad külastada, sest seal õpetatakse erinevaid sõidustiile ja saab proovida erinevaid sõidutehnikaid ja soojendusharjutusi. Saab ka treenerilt asjakohast nõu küsida. Paljud näiteks ei tule ise selle pealegi, et turi võib muutuda valusaks, kui sõita pea liialt kuklas või põlved hakata liiga tegema, kui sadul on liiga madalal või koormus liiga suur. Siiski tuleb arvestada, et spinngingutrenn ja väljas sõitmine on erinevad asjad. Spinningutrennis istutakse ja pedaalitakse enamasti stabiilselt ühes asendis, ülakeha  fikseeritud. Õues erineval maastikul sõites teeb lisaks jalgadele efektiivsemalt tööd ülakeha, tugevama koormuse saavad ka käe- ja seljalihased, areneb tasakaalutunnetus.

Ja muidugi kaasneb õues sõitmisega ka palju muud positiivset: omaette olek, rahu, privaatsus, ilus loodus. Võimalus minna ja tulla millal ainult tahad, sõltumatuna bussiaegadest või liiklusummikutest. Seega kindlasti ei tasu hakata nüüd mõtlema, et rattasõit alla 20 km/h ei anna üldse midagi ja kulutab ainult sama palju kaloreid kui jalutamine. Parem ikka kui diivanil istumine!