Postitatud

Kuidas jalgratast hooldada?

Mida sagedamini jalgrattaga sõidetakse, seda tihedamini tuleb ratast hooldada – kõik mis liigub ka kulub. Jalgratta hooldamise sagedus sõltub ka sellest millistes tingimustes  sõidetakse. Rattad, millega sõidetakse pigem maastikul või vihmase ilmaga, vajavad tihedamat hooldust kui need, mis korra k uus linnasõiduks välja võetakse.

Jalgratta koduseks hooldamiseks on vajalikud järgmised töövahendid:   

  • puhastamiseks vajalik lapp
  • ketiõli
  • kruvikeeraja
  • kuuskantvõtmed, eelkõige 5 ja 6 mm
  • lehtvõtmed, eelkõige nr 13 ja 15

 

Jalgratta puhastamine ja õlitamine

Jalgratta hoolduse puhul mängib olulist rolli regulaarne puhastamine. Selleks, et ratas puhas hoida, on hea kasutada lappi ning jalgratta puhastamise harja. Kui ei ole spetsiaalset harja siis ajab asja ära ka vana hambahari vmt väiksem hari. Lappideks sobivad suvalised vanad särgi vmt tekstiil. Ketti tuleks soovitavalt õlitada paar korda kuus ja peale igat sõitu vihmase ilmaga. Üleliigne õli tuleb keti pealt lapiga eemaldada muidu hakkab see kohe mustust koguma. Õlitamisega tasub tegeleda, kuiv kett ei kesta kaua. Kasuta keti õlitamiseks vaid spetsiaalset õli. Suvaline õli ei sobi kaugeltki sama hästi. Ketti võiks vahetada kaks korda aastas, kui ketti pole õlitatud siis veel sagedamini. Keti vahetamisega tasub tegeleda kuna välja veninud kett hakkab nii hammasrattaid “sööma” ning mõne aja möödudes (teinekord piisab ka mõnest nädalast sõitmisest) tuleb vahetada välja kogu kupatus.

Kummide pumpamine

Kindlasti ei tohi unustada ratta kummide regulaarset pumpamist, vajalik rõhk ei püsi seal üle nädala-paari. Õige rõhu vahemik on märgitud väliskummile. Soovitav on omada enda jalgrattapumpa. Eriti hea, kui pumbal on ka küljes manomeeter – mõõdik mis näitab täpselt kui palju rõhku kummides parajasti on. Ettenähtud rõhu vahemik on enamasti päris lai. Täpse rõhu üle otsustamisel tasub eelkõige kaalutleda kui tasane/auklik on tee millel sõidetakse. Arvesse tuleb võtta ka jalgratturi kaalu – mida raskem jalgrattur, seda suurem võiks olla rõhk kummis. Näiteks tavalise linnaratta rõhk võiks olla enamasti vahemikus ca 3,5-5 baari. Kui tegu on perfektse kergliiklusteega siis võiks rõhk olla pigem 5 baari, kui tee peale jääb ka kruusateed siis pigem 3,5-4 baari.

Pidurid

Pidurite reguleerimine on sõidu mugavust ja ohutust silmas pidades üks olulisimaid osi oma jalgratta eest hoolitsemisel. Enne sõitma asumist veendu, et pidurid on töökorras. Piduriklotsid või -kettad peavad olema õiges asendis, st haakuma veljega horisontaalselt ja täis pinnaga pinnaga. Piduriklotsid peavad olema veljest/kettast täpselt sama kaugel, st piduri lingi vajutamisel haakuma üheaegselt. Lisaks peaks piduri link reageerima piisavalt “äkiliselt”, mitte käima vastu lenksu.

Piduri link käib vastu lenksu, pidur vajab pingutamist Pidur toimib korrektselt

V-pidureid saab tsentrisse kruttida piduriklotside juures paiknevate kruvide abil. Selleks läheb enamasti vaja kruvikeerajat, vahel ka väiksemat kuuskanti. Kui piduriklots ei haaku kogu pinnaga või on veljega nurga all siis tuleb kuuskantvõtme abil klots lahti keerata, vastavate kausikeste abil õigeks keerata ning taas kinni kruttida. 

Hea õppevideo Youtubest:

Käiguvahetid

Mõne aja möödudes juhtub ikka ja jälle, et käiguvahetaja hakkab “kõrisema”.  Probleem enamasti selles, et käiguvahetaja trossi venimisest või põrutusest tingituna ei jookse kett täpselt hammasratta peal vaid kisub kahe hammasratta vahele. Abiks on käiguvahetaja mutri keeramine. Tagumisel käiguvahetajal on see trossi otsas, vt pilti.  Mutter on valdavalt plastmassist, vahel ka metallist ja mõeldudki näpu vahel keeramiseks. Mingeid tööriistu siin vaja pole. Kruvi tuleb keerata seni, kui käikuvaheti “kõrin” lakkab, st kuni kett jookseb taas täpselt hammasratta peal.

Kui kett tuleb maha või vastupidi, ei püsi kõige ülemise/alumise hammasratta peal, tuleb reguleerida stopperkruvi. Nende kruvide eesmärk on piirata käiguvahetaja liikumise ulatust täpselt niipalju, et kett saaks liikuda ülemisele/alumisele käiguvahetajale aga samas ei tuleks maha. Stopperkruvisid lahti keerates käiguvahetaja liikumise ulatus suureneb, kinni keerates kahaneb.

Shimano Nexus käiguvaheti reguleerimiseks toimi järgnevalt:

  • Vaheta käik keskmisele käigule (nr 2).
  • Käiguvaheti paikneb tagaratta võlli otsas, mööda ratta raami jookseb selleni käiguvahetaja tross.
  • Keera nr 10 võtmega trossi otsas paiknev kontramutter lahti. Kruti trossi kruvi (sõrmedega) selliselt, et näidik oleks käiguvahetaja aknas täpselt kahe joone vahel.
  • Keera kontramutter uuesti kinni.


Lühike kontrollnimekiri iseseisvaks jalgrattahoolduseks:

Iga nädal

  • Kontrolli kummide rõhku, vajadusel pumpa juurde.
  • Jälgi, et ratas pole “kaheksa”, juhtub tavaliselt suuremasse auku sõites või kõrgemat sorti kõnnitee äärelt alla hüpates. “Kaheksa” sirgeks kruttimiseks läheb vaja kodaravõtit.
  • Kui oled sõitnud vihmaga siis õlita ketti.

Kord kuus

  • Puhasta kett põhjalikumalt ning õlita uuesti.
  • Keera mutrivõtme ja kruvikeerajaga üle kõik mutrid/kruvid mis su jalgrattal näha on. Sh porilauad, pakiraam, korv jmt.
  • Kontrolli ratta kodaraid, vajadusel kruti kinni.

Kord poole aasta jooksul

  • Kontrolli kas väliskummil on veel mustrit, vajadusel vaheta uue vastu.
  • Kontrolli kas piduriklotsid pole liialt õhukeseks kulunud, vajadusel vaheta välja.
  • Vaheta ketti, tõenäoliselt on välja veninud.
  • Võta lahti käigu- ja piduritrossid. Tee kõri ning tross puhtaks ja lase sinna veidi õli.
  • Kontrolli ega jooksud või kaelakauss ei logise, vajadusel keera kinni.

Mõned täiendavad soovitused jalgratta heas korras hoidmiseks:

  • Hoia ratast siseruumides. Niiskus ja vihm ei ole kunagi metalli sõbrad.
  • Jalgratas, millega on läbi tehtud kukkumine või väiksem avarii on kindlasti mõistlik tuua hooldusesse. Vaatame üle kas kõik toimib korrektselt ning rattaga on ohutu sõita.
  • Kui mõne hooldustööga ei saa ise hakkama siis too jalgratas samuti töökotta. Vead/probleemid ei lähe ajaga paremaks vaid enamasti ikka hullemaks.

 

Hooldus ja remont

Postitatud

Kuidas valida lapsele jalgratast?

Laste jalgratta valimisel tuleks silmas pidada mitmeid erinevadi nüansse. Lasteratta puhul on oluline jälgida erinevaid suuruseid ning raami kuju, sõltuvalt lapse kasvust ja sõitmisharjumusest. Ratta ostu puhul tuleks kindlasti meeles pidada mitut asja, mis on abiks valiku sooritamisel: suurus, kaal, raami tüüp, pidurid, ja hind.

Õigesti valitud suurus on peamiseks omaduseks valiku langetamise puhul. Liiga suur või liiga väike ratas teeb sõidu õppimise keerukaks või muudab selle suisa ohtlikuks. Laste jalgrattad jagunevad ratta/velje läbimõõdu järgi järgmisteks enamlevinud suurusteks: 12, 16, 20, 24 ja 26 tolli (1 toll = 2,54 cm).

Lisaks tuleb jälgida ka raami kõrgust, kuid sellest veel olulisem on õige sadula kõrgus.

Kuigi ratta suurus mängib valiku tegemisel olulist rolli, on oluline silmas pidada ka sadula miinimum kõrgust. Lasterattad, mis on sama suured, võivad erineda sadula reguleeritava kõrguse poolest. Sadula kõrguse valikul tuleks lähtuda sellest, et sõitu õppiva lapse jalad puudutaksid vabalt maad. Nii on võimalik igal hetkel sõit peatada, eriti kui tasakaalu hoidmine veel päris selge ei ole. Lapsele, kel on sõit  ning ka pidurite talitsemine selge, võib valida sadula kõrguse nii, et päkad puudutavad maapinda. Vastasel korral on ülekanne pedaalidele ebaühtlane.

Õige kõrgusega ratta raami valides tuleks jälgida, et seistes raam jalge vahel, peaks jääma raami ja lapse vahele 2-5 cm tühimik. See aitab vältida vigastusi, juhul kui laps libiseb kukkumise käigus sadulast ettepoole. Laste jalgrattad on tihtipeale just selle tõttu allapoole kallutatud raami osaga.

Kui keskmine täiskasvanute ratas moodustab nende endi kaalust umbes 20%, siis lasteratas lausa ligi 50%. Ideaalis peaks ratas moodustama lapse kaalust vähem kui 40%, kuid väga tihti pole see võimalik. Jalgratast ostes tuleks valida võimalikult kerge ratas, sellega on lapsel lihtsam sõita.

 

Ratta suurus Sobilik vanus Näidismudelid Lapse kasv
16 tolli 4-6 Romet Diana
Romet Salto
100-115cm
20 tolli 6-9 Romet Rambler Kid
Orient S200
110-135cm
24 tolli 8-12 Arkus & Romet Panda
Romet Rambler Dirt
Passati Beleno 24
130-150cm
26 tolli 10+ Passati Beleno 26;
Romet Rambler 2
140cm+

 

Ratta raami kuju puhul tuleb silmas pidada kindlasti teljevahet. Mida väiksem on teljevahe, seda keerulisem on rattal tasakaalu hoida. Suurema teljevahega ratas tagab parema stabiilsuse ja võimaldab ka ratast paremini kontrollida. Kindlasti tuleb jälgida ka lapse ja lenksude vahele jäävat ruumi: mida lähemal on lenksud, seda keerulisem on rattaga manööverdada. Samuti võib see väntamise käigus põhjustada põlvede ära löömist. Lisaks lenksude kaugusele tuleb jälgida ka nende asendit. Ettepoole suunatud lenksud tagavad toetudes parema tasakaalu, samas kui liiga kõrgel asuvad lenksud mõjutavad manööverdamis-ja tasakaaluvõimet. Paraku ei tarvise madalal asuvad lenksud kõigile sobida, alles sõitu õppivale lapsele võivad need tekitada lihaspingeid kaelapiirkonnas. Seetõttu on parimaks valikuks keskmise lenksukõrgusega ratas, tagades sellega mugava kehaasendi ja juhitavuse.

Lasteratta pidureid silmas pidades võivad jalgpidurid sõitu õppides suurt peavalu valmistada. Nimelt hakkavad lapsed tasakaalu säilitamiseks alateadlikult pedaale tagurpidi väntama. Nõnda sõtkudes põhjustavad jalgpidurid kukkumist või peatumist.

Käsipidurite puhul tuleb jälgida seda, et need ei oleks lenksudest liiga kaugel. Vastasel juhul on lapsel raske nendeni ulatuda ja pidurdamine nõuab suurt pingutust, mis võib muutuda ohtlikuks. 20 ja 24 tolliste rataste puhul pööra tähelepanu, millisele rattale pidur rakendub.

 

Piisaval kiirusel esipidurit sikutades võib sõitja tabada end üle lenksu lendamast. Seetõttu on oluline lapsele selgeks teha, et pidurdada tuleks mõlema käega korraga või siis ainult tagapidurit kasutades.

Ratastel, mis on väiksemad kui 20 tolli, on tavaliselt vaid üks käik. Käiguvahetus võimaldab sõidu muuta efektiivsemaks, kuid selleks on vaja kogemust. Kõrgema käiguga on keerulisem kohalt ära minna, kuid see võimaldab kiiremini edasi liikuda kui piisav kiirus on juba saavutatud.

Õppimist on hea alustada sobiva jalgrattaga, vali lapsele võimalikult kerge ja laia telje vahega ratas, millega on lihtsam sõitma õppida. Samuti lihtsustab seda käsipidurite olemasolu ja käiguvahetuse puudumine. Kui sõitja on juba kogenum, siis võib rattal “kelli ja vilesid” rohkem olla.

Postitatud

Jalgratas, kalorikulu ja kaalukaotus

Kuna rannahooaeg tiksub meile iga päevaga (õnneks!) üha ähvardavamalt lähemale, räägime täna veidi rattasõidust kaalukaotuse eesmärgil.

Rattasõit on tervisesportlaste seas üks eelistatumaid harrastusi ja põhjust sellele pole raske leida. Rattaga on võimalik sama aja kuid oluliselt väiksema energiakuluga läbida märksa pikemaid vahemaid kui teiste liikumisviiside puhul. Rattasõit sobib ka neile, kel on ülekaalu või probleeme liigestega ja kes pikka maad kõndida või joosta ei jaksaks. Istuv asend võimaldab alakehaliigeseid vähem koormata, kuid pakub sellest hoolimata piisavalt aeroobset treeningut. Kuigi rahulikumas tempos sõitev harrastussportlane jalgrattasõiduga eriti palju kaloreid ei kuluta, annab see organismile siiski paraja koormuse, kuna rattasõidu puhul kasutatakse alakeha suuri lihasgruppe.

Jalgrattatreening peaks treenima eelisjärjekorras jalgu ja tuharaid, kuid mingil määral saavad koormuse ka alaselg ja kõht.

Kui palju rattasõit kaloreid kulutab? Eks see sõltub nagu ikka treeningu intensiivsusest, pikkusest ja inimese enda kehakaalust, aga üks ülevaatlik tabel on näiteks siin.

Nüüd aga mõned nõuanded, mida jälgida, et rattasõiduga rohkem kaloreid kulutada ja paremasse vormi saada:

Selge see, et madala intensiivsusega rasvapõletuses midagi eriti ei saavuta ja kord päevas jalgrattaga lähimas poes käimine kaalu ei mõjuta. Sõita tuleks vähemalt 20 kilomeetrine tiir ja seda vahelduva tempoga. Kui tahta rattaga trenni teha, tuleks alustada tunnist ajast, soovitavalt alates 20-kilomeetrisest tunnikiirusest. Naha peab soojaks saama ja natukenegi võhmale ka!

Pulsikell ja isiklik treeningplaan on muidugi ka rattasõiduga trenni tehes kõige suuremad abimehed. Kiirus tuleks valida vastavalt pulsisagedusele. Algul ei maksa pulssi väga kiireks ajada – 130-140 oleks hea. Pikka trenni kõrge pulsisagedusega ei soovitatata – eriti algajatele. Kui pulsikella pole, tuleks meeles pidada, et näiteks vastutuult või ülesmäge sõites läheb pulss ruttu kõrgeks.

Seega :alustuseks oleks paar-kolm korda nädalas kuskil 20 km tiir korraliku tempoga juba päris hea trenn. Hiljem, kui keha on harjunud, võib koormust suurendada ja vahetada ka sõidetavat maastikku. Kas sõita 20 km maanteel või läbida sama vahemik mägisel metsateel – need on juba kaks erinevat asja.

Kuid kordaks veel kord, et kui tegu on algaja sportija ja jalgratturiga, soovitatakse alustada paari-kolme sõidukorraga nädalas ja alles mõne kuu möödudes koormusi kasvatada. Vastasel juhul võib spordist tulla hoopis rohkem kahju, sest see oleks kehale liiga suur koormus korraga harjumiseks ning kohanemiseks ja võibolla tüütab rattasõit nii hoopis kohe ära. Nagu kõikidel kestvusaladel on ka rattasõidul oluline see, et alguses ennast n-ö kinni ei sõidetaks. Alustada tuleks rahulikult ja kiirendada lõpus.

Kui aga rattasõiduga varem üldse tegeletud pole, on algul abiks siseruumides harjutamine.

Spordiklubides on spinningu trennid, mida võiks mõned korrad külastada, sest seal õpetatakse erinevaid sõidustiile ja saab proovida erinevaid sõidutehnikaid ja soojendusharjutusi. Saab ka treenerilt asjakohast nõu küsida. Paljud näiteks ei tule ise selle pealegi, et turi võib muutuda valusaks, kui sõita pea liialt kuklas või põlved hakata liiga tegema, kui sadul on liiga madalal või koormus liiga suur. Siiski tuleb arvestada, et spinngingutrenn ja väljas sõitmine on erinevad asjad. Spinningutrennis istutakse ja pedaalitakse enamasti stabiilselt ühes asendis, ülakeha  fikseeritud. Õues erineval maastikul sõites teeb lisaks jalgadele efektiivsemalt tööd ülakeha, tugevama koormuse saavad ka käe- ja seljalihased, areneb tasakaalutunnetus.

Ja muidugi kaasneb õues sõitmisega ka palju muud positiivset: omaette olek, rahu, privaatsus, ilus loodus. Võimalus minna ja tulla millal ainult tahad, sõltumatuna bussiaegadest või liiklusummikutest. Seega kindlasti ei tasu hakata nüüd mõtlema, et rattasõit alla 20 km/h ei anna üldse midagi ja kulutab ainult sama palju kaloreid kui jalutamine. Parem ikka kui diivanil istumine!

Postitatud

Abiks jalgratta ostmisel

Rattaostul tuleks arvestada järgmiste punktidega:

  • Millisel teel/maastikul sa enamasti sõitma hakkad?
  • Millise rattaga oled seni sõitnud?
  • Kus Sa ratast hoidma hakkad?

Esimene punkt on kõige olulisem. Linna sobivad ühtviisi hästi nii linnarattad, maastikurattad kui hübriidrattad. Kõik sõltub konkreetse ratta mugavusest ja Teie isiklikest eelistustest. Kui harrastad pikki rattamatku, sobib Sulle maanteeratasvõi hübriidratas paremini kui klassikaline linnaratas. Kui veedate suure osa ratta seljas veedetud ajast aga hoopis künklikel metsateedel ja raskemal maastikul, oleks õige valik topeltamortidega mägiratas.

Paljude klientide jaoks on oluline valikut mõjutav faktor ka see, millise rattaga nad on seni sõitnud. Eriti vanematel inimestel on raske ümber harjuda, kui seni on sõidetud näiteks jalgpiduriga rattaga, kuid uus ratas on käsipiduritega. Kui olete harjunud 21-käigulisega, ei pruugi uue ratta kolmest käigust Teile esialgu piisata. Seega – ka need asjad tahavad veidi läbimõtlemist.

Kus ratast hoida? Tundub esialgu teisejärgulise probleemina, kuid ka see mõjutab tegelikult rattavalikut. Kui hoiate ratast korteris ja peate seda iga päev trepist üles neljandale korrusele vedama, muutub ratta kaal väga oluliseks. Siinkohal hakkab oma rolli mängima iga lisakilo ning mõistlikum on valida kergem, näiteks alumiiniumraamiga või õhendatud terasraamiga ratas. Kui ostate ratast lapsele, tuleks samuti mõelda, kas lapsel on vaja vahepeal ratast ise palju tõsta.